Uudised
Tekstiil määrab ruumi tunnetust rohkem, kui arvata oskame.
On ruume, kus kõik on justkui paigas – ilus mööbel, hea värvipalett, läbimõeldud detailid. Ja ometi tekib seal viibides rahutus või väsimus. Tahaks justkui kiiremini edasi liikuda, isegi kui otsest põhjust ei oska nimetada. Samal ajal leidub ruume, mis mõjuvad kohe pehmelt ja turvaliselt, isegi siis, kui seal pole midagi silmatorkavat.
Väga sageli ei sünni see vahe mööblist ega värvist, vaid tekstiilist. Kardinatest, vaipadest ja pehmetest pindadest, mis jäävad esmapilgul tahaplaanile, kuid mõjutavad ruumi tunnetust kõige otsesemalt.
Tekstiil kui ruumi närvisüsteem
Tekstiil toimib ruumis nagu närvisüsteem. Ta ei tõmba endale tähelepanu, kuid mõjutab kõike: kuidas valgus ruumis liigub, kuidas heli käitub ja kuidas me end seal olles tunneme. Pehme kiht ruumis aitab hajutada teravat valgust, summutada kaja ja luua paremini tasakaalus keskkonna.
Valgus on üks esimesi asju, millele keha reageerib. Kui päevavalgus on liiga terav või langeb ruumi lõikavalt, võib ruum tunduda rahutu. Läbipaistev või kergelt hajutav tekstiil võtab valguselt pinget maha ja muudab ruumi pehmemaks. Pimendavam kiht annab omakorda kehale märguande, et siin on lubatud puhata.
Heli, tekstuur ja kihilisus – nähtamatu mugavus
Sama kehtib heli kohta. Kaja ei pruugi meid teadlikult häirida, kuid keha väsib sellest kiiresti. Tekstiilid aitavad ruumi „vaiksemaks“ muuta ka siis, kui me seda kohe ei märka. See on mugavus, mida silmaga ei näe, kuid mida tunneme väga selgelt.
Tekstuur lisab ruumile inimlikkust. Vill, linane, samet või bouclé ei ole pelgalt visuaalne valik, vaid sensoorne kvaliteet. Need annavad ruumile temperatuuri ja turvatunde ka ilma otsese puudutuseta. Kihilisus, näiteks läbipaistev ja dekoratiivne kardin, loob ruumi, mis mõjub rahustavalt.
Miks ilus interjöör ei pruugi hästi mõjuda
Sageli arvatakse, et kui interjöör on ilus, peaks seal automaatselt ka hea olema. Tegelikult ei armasta inimene samu asju, mida armastab kaamera. Kontrast, läige ja teravus töötavad fotol suurepäraselt, kuid päriselus võivad need pikapeale väsitada.
Kui ruumis on palju kõvasid pindu ja vähe pehmendavaid kihte, võib tulemus olla visuaalselt korrektne, kuid emotsionaalselt külm. Just siin tulebki mängu tekstiil kui tasakaalustaja. See ei ole viimane ja dekoratiivne puudutus, vaid osa ruumi olemusest. Sageli piisab ühest õigesti valitud kihist, et ruum muutuks rahulikumaks ja terviklikumaks.
Inspiratsioon messilt: ruumid, kus on hea olla
Seda oli hästi tunda ka hiljutisel Maison&Objet messil. Parimad ruumid ei olnud loodud üksnes vaatamiseks, vaid seal olemiseks. Tekstiilid ei karjunud tähelepanu järele, vaid töötasid vaikselt koos valguse ja materjalidega. Ilu ei seisnenud mustris, vaid tekstuuris, loomulikus pinnas ja kihilisuses.
Miks just praegu on õige aeg tekstiilile mõelda?
Valgem aeg hakkab tasapisi naasma, kuid veedame endiselt palju aega siseruumides. Just nüüd tekivad mõtted pehmemast valgusest, vaiksemast akustikast ja lõpuni viimistletud ruumidest. Tekstiil on üks kiiremaid ja mõtestatumaid viise, kuidas ruumi tunnetust päriselt muuta – ilma suuri ja pöördumatuid samme tegemata.
Hea ruum ei pea sinult tähelepanu paluma vaid seda tagasi andma. Ja sageli algab see tunne just detailidest mida esmapilgul ei märka. Kui tunned, et sinu kodus on „midagi puudu“, aga sa ei oska täpselt sõnastada, mis see on, tasub vaadata tekstiili poole. Väga sageli peitub vastus just seal.